Kui ma Lizile õhtul rääkisin, et noh kui mõnus on pritsmeid seintelt koristada jne, siis ta naeres, väristas rõvedusest õlgu ja kommenteeris, et tal on hea meel, et tema seal ei olnud, sest tal tuleb juba ainuüksi mu jutust refleks. Selle peale ütlesin, et järgmisel korral võtan ma lihtsalt vabad päevad, sest MINA olen nüüd 3 korda seda talunud teiste 1 korra vastu ja on lihtsalt õiglane, et mina sellest puhkuse saan... isegi need ilusate kehadega torumehed ei meelita mind seda taluma.
Rachel, nooruke nagu ta on, see vaeseke oli ikka väga shokeeritud nii lõhnast kui sellest kui palju igale poole seda sõna otseses mõttes sitta laiali lendab... muigas muidugi ka kui Keith (torumehe nimi) köhis haisust, ma ütlesin, et kullake, see ei ole tema sitt mis seal haiseb eksole, nii et ei ole siin midagi pirtsutada... Nojah mul aegajalt jätkuvalt puudub filter, mis mu suust välja tuleb, aga neid noori tuleb ju natuke eluga kurssi viia. Saavad nii vanaks kui mina, siis võivad pirtsutada :))
Okei ma olin ka esimesel korral suht üllatunud vist.... pole ju kogemusi ses vallas
Igatahes poisid tualeti tegi pärast korda - no niipalju kui mehed näevad.. käejälgi seinal ja mujal, väga ei märgata. Põrand pesti puhtaks ja üldiselt ei saa viriseda. Probleemile nad vaevalt õige lahenduse leidsid, seega ilmselt maksimaalselt 2 kuu pärast kohtume me taas.
Keithile ütlesin, et ehk peaks nende numbri kiirvalimisse panema...
Liz pakkus välja et teeme ühe joogi peale tööd reedel.. tema tuli teisest poest ja mina lõpetasin kell 7, seega ta jõudis just mu töö lõpuks kohale.
Tegelikult ma olen mõelnud, et ma peaks oma kingitustest ka pilti tegema...
Sain väga kasulikke ja vahvaid asju.... aga noh ehk tulevikus näitan :))
Tervis on vist juba parem, nohust olen enam vähem lahti saanud.. tegelen sellega, et köha hullemaks ei läheks ja palavikku esineb vist ka juba peaaegu üldse mitte...
Täna ostsin lõpuks uue fööni - suured tänud Karinile ja Ciaranile, kes mulle kinkekaardi sinna kinkisid - peale paljude muude asjadega...
Eile hakkasin Padjaklubi teist hooaega vaatama, no on alles fruktid koos seal... Samas, aga selline ongi tänapäeva noorus, võibolla lihtsalt mitte kõik ühes korteris koos, aga issanda loomaaeg on suur ja lai. Vaatasin paar osa ka Margna ja Jõekalda nädalalõpu saadetest... Need kaks on mulle ka alati sümpatiseerinud. Minu jaoks on nad ühed paremad meelelahutussaadete saatejuhtidest.
Üks töökaaslane, Mahder, kellega homme peaksin koos tööl olema, on ka haige, seega olen homme üksi tööl. Ah neid noori küll, iga köha ja nohuga on kohe suremas.... Saavad vanemaks ja peavad oma arved kõik ise maksma, siis näevad, et iga väikse külmetusega ikka ei jää koju. Nojah ma natuke vihastasin siin eile selle peale.... Samas võibolla teen ma ise valesti, et tõbisena tööl käin, aga ma ei tea see on juba harjumus, et koju jään tõesti siis kui enam kuidagi olla ei jaksa...
Heleniga jäime siin üks päeva arutlema minu vabatahtlikuks kandideerimisega seoses sinna üritusele suvel ja tema kiitis minu otsuse heaks, et selliseid asju tema pooldab. Rääkisime siis ka sellest, et minu jaoks on huvitav kuulda nende inimeste lugusid ja vahva on näha seda kokkuhoidvust, mis neis on. Kahjuks seda praeguse noorte vahel, kes üle maailma rändavad ei näe.
Võibolla on vahe selles, et tol ajal oli see peaaegu sunniviisiline lahkumine.... ellujäämise küsimus..
Õnneks leidub ka noori, kes oskavad hinnata kodumaad ja selle tavasid.
Selle peale võib muidugi norida, et miks ma sie kodumaalt jalga lasen, aga selleks, et endale meelde tuletada kust ma pärinen, et kodumaad saab olla vaid üks ja Eesti patrioism ei ole minust kuskile kadunud. Olen uhke oma kodumaa üle, jah meil on palju probleeme ja nõmedad poliitikud, aga neid on igal pool. Loomulikult on põhjuseks ka minu rändamise himu ja unistused, mida soov täita kui vähegi võimalik...
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar