Kui te arvate, et mul eile oli selline halb päev, siis tegelikult ei olnud ja ma teadsin, et mingi hetk teevad need kokkusattumused naljagi.. ja ma poleks ilmselt midagi üldse kirja pannudki, aga see pesu teema ikka keeras mul veits vindi üle ja no see ei saa ilmselt kunagi naljakas olema.
Me kõik saame aegajalt vihmaga läbimärjaks ja külm mul ei olnud ning see mind ei morjenda. Hommikul oli tuju hea ja ma olen alati asjadest õnneks suht kiiresti osanud üle saada.
Ma lihtsalt ei viitsi vihane olla.
Pesu tänu korterinaabri suurele kütmisele on ka juba kuiv. Koju tulles oli nii palav - aken on toas lahti ja väljas on suht jahe, aga toas võib ikka kasvõi pesu väel ringi lasta :))
Täna toodi meile uus pliit... eelmine oli vana ja noh kui ma siisse kolisin, siis ma suutsin seda veits lõhkuda kui puhastada püüdsin... Alguses majahoidja ütles et ei saa uut pliiti aga no ikka saime. Oscaril oli hea meel, et ma pliidi ära lõhkusin - talle ka vana ei meeldinud.
Muidu talle ei meeldi, et ma igast asju lõhun ja noh sünnipäeval ka naerdi mu üle, et mees on pooled oma asjad muule andnud - tundis kaasa, et mul midagi polnud.
Laua andis, tugitooli andis, pildi seinale ja lilli.
Lilledega oli muidugi see teema, et ükspäev alguses kui ta ärkas, ta avastas et lill on puudu... ma olin selle oma tupa lohistanud... Siis saatis smsi, et see lill vaja varju (noh sellega ma pole nõus) aga ta oli nõus mulle teised lilled andma.. :)
Potilillede teemal võime me temaga lõpmatuseni vaielda... Tema arvates on Vancouveris talvekuudel nii pime, et lilledele on vaja öösek lamp põlema jätta, muidu need surevad ära. ( ma vist olen sellest varem ka juba kirjutanud). Mina ikka õiendan vastu, et kasta tuleb, siis ei sure :)))
Ma räägin, et me oleme nagu vana abielupaar...
Ta ikka räägib, et peab mind kasvatama, et minust kunagi kellelegi õige abielunaine saaks...
Samas seletab, et ma olen nagu ta ema...
Ükspäev ta hakkas mu kallal õiendama kui ma makarone keetsin, et see pole üldse tervislik, et õpetab mulle tervislikku toitu tegema.... Häh, ma teen palju rohkem kodus süüa kui tema... Ta muudkui ostab asju ja sealsamas süüa teha ei viitsi...
Pidevalt on see teema, et tahab ilusamat keha ja peab tervislikult toituma....
läheb pool päeva mööda ja juba tuleb õuest mingi kaasaostetud toiduga..
Ma nüüd ükspäev ütlesin, et kuule ära vingu mu makaronide kallal, vaata mis sa ise näost sisse ajad... rasvast peekonit ja igast muud jama... Tal oli sõber ka kaasas, see ei saand aru, et mis ma tänitan nende toidu kallal. Oscar aga ütles, et ta tahabki, et ma ta kallal õiendaks, sundivat teda paremini toituma ja ta tahab minult seda kuulda. Teate ükspäev on jutt siledast kõhust, järgmine päev näen mingit jama söömas... pole minu asi, igaüks elagu nagu ise tahab.. Sel hetkel oli lihtaslt jube isu nokkida ta kallal ja tahtsin vähe tänitada. Naiste asi teate küll.
Ilmselgelt elan ma inimesega, kel on iseloomu kasvatamisega suuremad raskused kui minul. :))
Kui ilmaprognoos paika peab, siis lähen homme kuskile avastusretkele.
Peakski fotoka aku laadima panema - küünelakk on ka kuivanud vist ja saab põhku pugeda.
Pühapäeval läheme võibolla Kariniga Stanley parki taas.. sügisesi värve vaatama. Hõmme õhtul tuleb võibolla Robert ka... eks näis..
Väga meeldiv oli saada pilte meiliga kodustest. Aitäh.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar