Teisipäeval käisime Liziga Victorias.. hommikul tuli varakult tõusta ja kodunt väljusime juba kell 7.. seega kes teab minu hulle harjumusi igal hommikuld dushi alla käia ja pead pesta.... ärkasin 5.30..
Hommikust sõime praamil, aga enne kui praamile peale läksime oli vaja bussiga sõita King Edwardi peatusesse, sealt rongiga Bridgeporti peatusesse ja sealt veel bussiga siis Tsawwasseni sadamasse. Praamiga Vancouveri saarele (umbes poolteist tundi). Hommikul kodust lahkudes sadas, sadamasse jõudes see lõppes, oli vaid pilves ja udune, aga see hakkas ka selginema ja Vancouveri saarel siis bussiga Victoriasse, mis kestis ka umbes 45minutit. Victoria võttis meid vastu sooja ja päikeselisena.
Teel Victoriasse tuli meil kuri idee ka külastada ka ühte meie poodi.. seal on peamiselt riided, mänguasjad aga ka jalanõusid lastele..
No tegimegi kurja plaani, et läheme kohala, valime palju asju välja ja kassas alles ütleme, kes me oleme... tegelikult me lihtsalt luusisime ringi ja arutasime, te kui kehvasti see organiseeritud on, et tuli tahe kohe käed kluge lüüa.. Dorothy ja Hazel, kohaliku poe müüjad, aga kahtlustasid, et me hoopis tahame varastada... kui me lõpuks end avalikustasime, oli nalja meil kõigil palju. Neli oli super hea meel meiega kohtuda..
No sealt edasi mõtlesime, et ostame mulle päikeseprillid, aga kuna ma ei leidnud sobivaid, siis jäi see plaan katki - ei tahtnud palju aega kulutada nende otsimisele..
Võtsime suuna mere äärde ja vajuvale hotellile...
Meil oli oi kui palju mõtteid et mida me kõike külastame.. aga poes nn töökaaslastega läks päris palju aega laterdades ja siis me lihtsalt hakkasime jalutama.
Jõudsime ilusti mere äärde ja nägin Empress hotelli, mis vajub - vahel peavad isegi hotelli sulgema, sest see on nii palju vajunud:
No jalutasime veel veits ja siis nägime palju palju sõdureid ja, et üks tee on kinni pandud.. Kuulsime, et mingi värk hakkab poole tunni pärast.. Olime parlamendihoone ees....
No tekkis aimdus, et ehk me näeme provintsi peaministrit...
Ise olime parajad argpüksid, et üle küsida- seega jäi meil vaid üle oodata ja arvata, et mis saama hakkab..
Ütleme nii, et peale 15 kahuripauku kumises me kõrvus veel tükk aega ja Sigrit hüppas õhku iga kord - ise samal ajal püüdes pilti teha..
Ja pärast sed tuli ka siis Briti Kolumbia provinsti peaminister Christy Clark, kes valitseb juba teist valitsemisaega.
Ütleme nii, et päris huvitav oli näha vormis orkestrit mängimas, esmakordselt kahureid õhkimas ja veel kohalikku nn tähtsat poliitikut. Leidsime ikka päeva Victoriat külastada. Seega muuseumisse me ei jõudnud, paar kirikut vaatasime üle - üks neist oli nagu Notre Dame ja siis tegime väikese eine ja mõned suveniirostud.
Maksim lunib mult juba aasta aega oma kogu jaoks tuletikke... Suht võimatu on neid saada - välgumihkleid küll, aga tikke ei müüda..
Soovitati tubakapoodi minna...
Mingi hetk jäi üks tee peale ja ma läksin sisse - oi kui uhke - selline antiikmööbel ja väga peen pood oli.. mul läks kohe pea sassi ja no peale selle, et pood uhke välja nägi oli seal ka üks väga kena meesterahvas (õnneks kliendiga tegeles keegi teine) - seega see iludus oli minu päralt. Rääkisin talle, et soovin tikke, andis mulle toosi.. uurisin, et kas mingi Kanada teemal ei ole neil.. siis ta sai aru, et kogu jaoks on vaja, aga ütles et ei ole - samal ajal andis mulle teise toosi veel (tasuta) ise vaatasime mõlemad samal ajal nagu teismelised üksteisele otsa ja mina kohutavalt tobedalt naeratades,,, Täielik teismeline ma ütlen...
Liz sai tükk aega mu üle naerda, aga tegelikult ka - no ei juhtu väga tihti kui sa kohtad meest, kes su õhetama paneb ainuüksi sulle silma vaadates,,, oehhh
No siis me vaatasime veel Kanada vanima hiinalinna üle ja City Halli ja käisime veelkord poest läbi ja bussiga tagasi sadamasse... oi kui väsinud me olime..
Pilte plaanin ka veel kuskile kunagi üles laadida...
Parlamendi majake
sinuses kleidikeses on Christy Clark
Siia tahaks panna ka lingi loole, mis jääb minu ja Lizi jaoks meelde nagu Vctoria laul, sest Sigrit lihtsalt laulis seda põhimõtteliselt päev otsa.. Kui ma Stevestonis mainisin, et this one time..
siis Victorias ma laulisn.. on the road again (taaskord teel)...
Lugu siis saab kontrollida üle siit : https://www.youtube.com/watch?v=NCs8ufxnnYA
Hommikust sõime praamil, aga enne kui praamile peale läksime oli vaja bussiga sõita King Edwardi peatusesse, sealt rongiga Bridgeporti peatusesse ja sealt veel bussiga siis Tsawwasseni sadamasse. Praamiga Vancouveri saarele (umbes poolteist tundi). Hommikul kodust lahkudes sadas, sadamasse jõudes see lõppes, oli vaid pilves ja udune, aga see hakkas ka selginema ja Vancouveri saarel siis bussiga Victoriasse, mis kestis ka umbes 45minutit. Victoria võttis meid vastu sooja ja päikeselisena.
Teel Victoriasse tuli meil kuri idee ka külastada ka ühte meie poodi.. seal on peamiselt riided, mänguasjad aga ka jalanõusid lastele..
No tegimegi kurja plaani, et läheme kohala, valime palju asju välja ja kassas alles ütleme, kes me oleme... tegelikult me lihtsalt luusisime ringi ja arutasime, te kui kehvasti see organiseeritud on, et tuli tahe kohe käed kluge lüüa.. Dorothy ja Hazel, kohaliku poe müüjad, aga kahtlustasid, et me hoopis tahame varastada... kui me lõpuks end avalikustasime, oli nalja meil kõigil palju. Neli oli super hea meel meiega kohtuda..
No sealt edasi mõtlesime, et ostame mulle päikeseprillid, aga kuna ma ei leidnud sobivaid, siis jäi see plaan katki - ei tahtnud palju aega kulutada nende otsimisele..
Võtsime suuna mere äärde ja vajuvale hotellile...
Meil oli oi kui palju mõtteid et mida me kõike külastame.. aga poes nn töökaaslastega läks päris palju aega laterdades ja siis me lihtsalt hakkasime jalutama.
Jõudsime ilusti mere äärde ja nägin Empress hotelli, mis vajub - vahel peavad isegi hotelli sulgema, sest see on nii palju vajunud:
No tekkis aimdus, et ehk me näeme provintsi peaministrit...
Ise olime parajad argpüksid, et üle küsida- seega jäi meil vaid üle oodata ja arvata, et mis saama hakkab..
Ütleme nii, et peale 15 kahuripauku kumises me kõrvus veel tükk aega ja Sigrit hüppas õhku iga kord - ise samal ajal püüdes pilti teha..
Ja pärast sed tuli ka siis Briti Kolumbia provinsti peaminister Christy Clark, kes valitseb juba teist valitsemisaega.
Ütleme nii, et päris huvitav oli näha vormis orkestrit mängimas, esmakordselt kahureid õhkimas ja veel kohalikku nn tähtsat poliitikut. Leidsime ikka päeva Victoriat külastada. Seega muuseumisse me ei jõudnud, paar kirikut vaatasime üle - üks neist oli nagu Notre Dame ja siis tegime väikese eine ja mõned suveniirostud.
Maksim lunib mult juba aasta aega oma kogu jaoks tuletikke... Suht võimatu on neid saada - välgumihkleid küll, aga tikke ei müüda..
Soovitati tubakapoodi minna...
Mingi hetk jäi üks tee peale ja ma läksin sisse - oi kui uhke - selline antiikmööbel ja väga peen pood oli.. mul läks kohe pea sassi ja no peale selle, et pood uhke välja nägi oli seal ka üks väga kena meesterahvas (õnneks kliendiga tegeles keegi teine) - seega see iludus oli minu päralt. Rääkisin talle, et soovin tikke, andis mulle toosi.. uurisin, et kas mingi Kanada teemal ei ole neil.. siis ta sai aru, et kogu jaoks on vaja, aga ütles et ei ole - samal ajal andis mulle teise toosi veel (tasuta) ise vaatasime mõlemad samal ajal nagu teismelised üksteisele otsa ja mina kohutavalt tobedalt naeratades,,, Täielik teismeline ma ütlen...
Liz sai tükk aega mu üle naerda, aga tegelikult ka - no ei juhtu väga tihti kui sa kohtad meest, kes su õhetama paneb ainuüksi sulle silma vaadates,,, oehhh
No siis me vaatasime veel Kanada vanima hiinalinna üle ja City Halli ja käisime veelkord poest läbi ja bussiga tagasi sadamasse... oi kui väsinud me olime..
Pilte plaanin ka veel kuskile kunagi üles laadida...
Siia tahaks panna ka lingi loole, mis jääb minu ja Lizi jaoks meelde nagu Vctoria laul, sest Sigrit lihtsalt laulis seda põhimõtteliselt päev otsa.. Kui ma Stevestonis mainisin, et this one time..
siis Victorias ma laulisn.. on the road again (taaskord teel)...
Lugu siis saab kontrollida üle siit : https://www.youtube.com/watch?v=NCs8ufxnnYA
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar