Räägime ilmast :)

Ilm on viimane nädal olnud siin igasugune, vihma ja päikest ja äikest.
Korterinaaber Jenessa on siis praegu ära, täna olin esimest ööd üksi korteris ja loomulikult ärkasin enne kahte korraliku äikese peale üles. Ajasin end püsti ja pani rõdu ukse kinni.
Tegelikult pidavat äikesetormid  siin algama novembris koos vihma hooajaga ja suvel on äikest üliharva. Selline erinevus siis Ida- ja Lääneranniku vahel
Eile päeval kuulsin kolm korda müristamist, aga ei mingit välku. Sadu oli küll selline, et jalad olid läbimärjad ja tänavad ujusid. Öösel aga oli kõike, välku ja pauku ja vihma :)
Mul ei ole õrna aimugi kaua see kestis, sest ma jäin kiiresti magama.
Järgmiseks nädalaks lubab kuni 30 kraadi sooja. Ma ei tea 25 kraadi on juba päris lämbe.. kui 30 tuleb siis ma istun lihtsalt jalad jäävannis vist ja ajan jäätist näost sisse. :P
Eelmine nädal oli siin Vancouveris päris kriminaalne.
Kesklinnas oli tulistamine Yaletowni kandis ja hiljem siis veel Science Worldi (teaduskeskus) juures ka. Minu kodu on nende kahe vahepeal. Mõlemad on väga lähedal. Hiljem oli natuke kaugemal, väljaspool kesklinna ühe tuttava naabermaja põlema süüdatud... Tuttava aknad sulanud jne.  Inimesed on natuke ehmunud, sest nemad on alati arvanud, et Vancouver on väga turvaline. Mina aga mõtlen, et kui sa ikka oled valel ajal vales kohas, siis ei ole vahet kui turvaline see kant on ja kui sinu saatusesse on midagi ette nähtud, siis on.
Elu läheb muidugi jätkuvalt jalgpalli saatel edasi, vahepeale natuke tööd ka.
Üks päev olin siin natuke frustreeritud seoses tööga...
Mul on ikka  tunne, et mida suurem firma, seda isikupäratum pead sa olema, et seal töötada. See käib just töö kohta. Mismoodi sa pead rääkima ja astuma ja isegi teretama. Kõik käib nagu sõjaväes käsu järgi ja isegi kasutusjuhendid on. Mina aga olen natuke metsik hingelt ja võibolla ka kergelt mässumeelne. Pean õigeks seda, et iga inimene peab leidma selle viisi, mis tema puhul toimib. Kui on õiged tulemused, siis ei ole vahet, mis valemit sel puhul kasutati!!
Meil on tööl ka kasutusjuhend ja pidevalt keegi jälgib sul selja taga, mismoodi sa räägid ja millest sa räägid ja kuidas. Isegi aeg, millal pead kliendiga rääkima hakkama, on ette määratud. No ei ole väga loomulik minu jaoks. Ma ei ole elus nii palju kriitikat pidanud taluma. Kõik on jube suured õpetajad ja ma pean iga oma sammu selgitama.  Mina eelistan kohelda igat klienti vastavalt olukorrale ja inimesele.  Tihti tehakse meil teatud  situatsioonidele läbimänge. Me ei saa ju tuhanedeid inimesi sama moodi kohelda?!! Oehh!! Vahel ma vihastan, siis mind ajab selline ajuvabadus naerma. Helen ütles selle kohta õieti, et varsti tuleb silt välja panna, et vihm on märg. Inimesed ei tohi ega suuda ise mõelda. Andke andeks, aga mina olen veel sellisest ühiskonast ja ajastust, kus on tulnud oma ajusid kasutada ja ma saan sellega suurepäraselt hakkama. Mul on raskusi neid mitte kasutada ja minus tekib trots, et mul ei lubata seda teha. Tahan vastu vaielda ja kui vaja ka jalgu trampida. Selline survestamine ei mõju minu tööle sugugi hästi. Ma ei ole sugugi kindel, et nad mind peale katseaega alles jätavad, sest ega ma väga ei varja oma tundeid alati. OOPS :D
Seega jätkan uute kohtade otsimist vahelduva eduga, et kui vihastan, siis otsin rohkem ja kui olen rõõmus, siis vähem :D