Grouse mountain, tapiokast, õlu testimisest naistega 60+, kõrbenud puulehtedest ja meestest

Jaa ma tean, et ma olen kohutavalt vilets kirjutaja olnud viimasel ajal. No andke andeks ma olen natuke tööd teinud, ringi tuianud ja ega ma ise täpselt enam ei mäleta ka mille heaga ma olen hakkama saanud.
Eelmine Teisipäev oli vaba - täpselt nädal tagasi ja ma juba paar päeva ette mõtlesin, et  mida ma sellega teen. Kas minna Briti kolumbia pealinna Victoriasse või sinna Grouse mäe otsa, millest olen palju mõelnud või hoopisiki Capilano ripsillale.. Valik oli muidugi ka mitte kuskile minna, tuiata niisama linna peal või vedeleda kodus ja koristada.
Otsus, minna mäe otsa, tuli suht kergelt..
Esiteks need ilusad vaated, teiseks, sõita igasuguste tõstukitega, mida ma varem teinud pole ja lootus mõmmisid näha.
Loomulikult suutsin ma jälle üle 500 pildi teha - nii kerge on klõpsida  ja erinevaid viise katsetada.
Häbi tunnistada, aga mul on see fotokas septembrist ja ma siiani ei oska sellega filmida.... tuleb vist kasutusjuhend üles otsida. Sadanud polnud ammu ja selle tõttu oli õhus selline vine (Haze)
Ilma selle vineta oleks muidugi pildid väga selged olnud, aga see mind väga ei morjenda, sest ma olen väga väga õnnelik, et mul on võimalus seda kõike näha ja kogeda. Pealegi, ma läheks sinna ka tagasi.
Kõik tuttavad olid tööl ja ma ei kavatse jätta asju tegemata sellepärast, et ma pean neid üksi tegema.
Palju pilte on juba facebookis, aga kui ma nad mingil heal päeval picasasse suudan laadida, siis panen lingi ka.
Mäkke jõudsin pealelõunal.. mul oligi plaan sinna minna õhtuks, sest siis on hoopis teine valgus ja värvid piltidel paremad kui keskpäeval.
Buss viis otse kohale ja ees ootas skyride- mäkke tõus sellise tõstukiga,

Mäe peal vaatasin Lumberjack etendust ja kõrbesin päikese käes. Ma ei saa aru, see koht kuhu panin päikese kreemi, põles ära.. mujal pold üldse midagi viga..

Siis aga panin vut vut natuke väiksema lifti peale...

ma kujutan juba ette kuidas talvel suusatajad seal peal istuvad....

Seal on üks tuuleenergia hmmm kuidas  nüüd seda nimetatakse .. ?? selle otsa on tehtud vaateplatvorm ja ma käisin seal ka.Ikka kõrgemale ja kõrgemale. Kui juba siis juba.

Ma ei saa aru, et mis on minu kõrguse kartusest saanud??!! Ma tunnen põnevust ja rõõmu ja ma ei karda.. mis mõttes.?? Ehk see 28ndal korrusel elamine... ??
Vat ei tea. Kui aus olla siis ma tunnen tööl redeli kolmandal astmel ennast ebakindlamalt kui mingil tõstukil. Aga ma olen alati arvanud, et minu aju käib mingit oma rada pidi, mitte reeglite kohaselt. Vahel vägagi loogiliselt ja siis on jälle mingi oma loogika.
Teel alla nägin mõmmit ja panin kohe nende juurde. Ma ei tea ma kulutasin kokku vist ligi kaks tundi nende juures. Neid ei treenita ega õpetata, neil on 2,2 aakrit maad... veekogud, metsa ja kaljusid. Võimalikult looduslähedane. Nad leiti paarikuuselt orbudena ja ei oleks iial ellu jäänud.
Toit ei visata ka neile lihtsalt ette vaid püütakse teha raskemaks, et nad ikka natuke vaeva näeks. Ainuke asi, millega neid treenitakse on see, et iga päev antakse neile erineval ajal, erinevas kohas, erinev nn maiuspala.. Selleks, et  kui juhtub tulekahju metsas olema, siis nad kiiresti meelitada enda juurde ja päästa. Mõmmid on 13 aastased ja sel päeval said nad mee sisse kastetud õunu.
Oi millised maiasmokad. Lakkusid mee kõige pealt ja alles siis sõid õuna. Mul oli au neid ka kahe käpa peal püsti seismas näha. Tegelikult mehega, kes neid toitis ja nende järele vaatab, rääkides, siis ta mainis, et nad tunduvat nautivat, kui rahvas neid vaadates ahhetab ja kilkab. No nad olid tõesti nunnud. Pruunkarud, nagu meilgi Eestis.
Okei, pean ikka mõmmi pildi ka siia panema..

Vähe sellest, et ma oma paarsada pilti mõmmidest tegin, vatran ma neist ka nii palju.
Teate, ma tahaks jõulud sellises kohas veeta, mäe otsas majakeses,mõnusa seltskonnaga... Et tulete siis jõuluks siia nüüd jah? teeme ära??
Pärast vaatasin seal kohaliku baari/puhveti rõdul Vancouveri kesklinna ja mägesid ja loojuvat päikest ja mäest üles ronijaid ( et ei pea tõstukiga sõitma, võid 1,5 tundi suht järsku tõusu teha)..
Oi ma olin väsinud emotsioonidest kui ma koju tulin peale kümmet õhtul.
Tagasi tulin, bussi ja praamiga ( seabus).

Ükspäev katsetasin esimest korda tapiokat.. mango maitselist. selline jogurtilaadne asi.. no ma ei oska seisukohta võtta.. oli nagu väga mango maitseline, aga see tekstuur...

 

Reedel käisin oma juhataja Liziga peale tööd istumas. Lõbus oli. Me juba mõtleme, et mida koos ette võtta. Nii lahe. Laupäev pidi mul vaba olema, aga kuna teine töötaja otsustas mitte kohale tulla, siis läksin Lizile appi. Seega 6 päeva tööl... ma ei suudaks iga nädal enam nii palju töötada, aga noh praegu oli rahaliselt kasulik, sest see 5 tundi, mis ma tegin, makstakse 1,5 kordselt.

Täna oli lõpuks vaba päev ja ma tõesti põõnasin hommikul. Ärkasin poole 11 paiku alles. Enne kui ma suutsin kohvi teha, siis mainis mu korterinaaber, et tema tahab täna sinna Granville saarele minna ja teha seal õlletehases jookide testimise. Kell oli vaevu 11 kui sedagi.. nojah kui nii siis nii. ta sõbranna Susan tuli ka ja nii ma jalutasin kahe 60 + vanuse naisterahvaga õlut jooma. Tuletan siis meelde, et sinna läheb vähemalt 40 minutit me kodunt. 3 tunniga edasi tagasi käidud ja kohalik õlu maitstud. Valida saab 6 erineva joogi vahel 3. Need on 4oz klaas, mis on umbes 118ml

Neil on praegu teema, et nad ei tohi enam kui 12 oz inimesele päevas serveerida.

Meile sobib. Valida saab siis, et kas üks 12 oz klaas või siis 3 väikest.

Ma tõsiselt loodan, et ma nende vanuselt sama tore kui nemad. Mingi hetk ma kõndisin ja mind pani muigama, siis nad küsisid et ma raudselt mõtlen et hullud naised, sellises eas. Ma vastasingi, et ma loodan, et ma olen samasugune kui nemad tulevikus. Ma juba kujutan ette neid sõbrannasid, kellega ma nii käia võiksin... te teate , kes te olete!

Vahepeal oli nii kuum, et meil saabus sügis.

 

Tegelikult on lehed on lihtsalt kõrbenud.

Ma mõtlesin, et ma siis jagan natuke huumorit ka...

Milliseid mehi leidub...

viimane pakkumine tuli jalafetishi poolt... et temale meeldib jalgu masseerida ja neid lakkuda jne. Seks ei ole oluline!

Mina viisaka inimesena vastasin, et kuigi jalamassaz on tore, siis ma ei tunneks end mugavalt sellises olukorrras. Seepeale tänati vastuse eest ja öeldi, et võib ju ka ainult masseerida...

Mingi hetk kirjutas mulle meesterahvas, kellele meeldib kui naised kannavad mähkmeid!! Taaskord vastasin viisakalt, et see ei ole minu jaoks. Seepeale siiski küsiti et kas ma oleksin nõus proovima korra! EI!!  Andke andeks, ma tahan lapsi saada ilmselt tulevikus ja ma ei suudaks teha seda iialgi sellise mehega. Nagu väga vale.

Kõik  muud pakkumised ma arvan, et kahvatuvad nende kahe kõrval.

Tegemist on siis meestega, keda ma pole iial näinud nagu te aru saate. Tinder on selline huvitav telefoni app, mida mulle siin tutvustati.

Vahel satuvad paljad meeste kehaosad silmade ette, aga noh need saab kiiresti mööda lasta.

Ma arvan, et nüüd oleks õige magama minna