Teate rasked situatsioonid panevad ikka inimese ajud tööle - pole midagi öelda.
Noh näiteks praegu jah minu läpakas jonnib veits, aga ma saan safe mode olukorras ikkagi netti...
ei saa raadiot ega muusikat kuulata, aga näete blogi saan ikka kirjutada - oi ma olen taibukas. :))
Ma saan muidugi aru, et see ei ole pikaajaline lahendus ja suht kiiresti tuleks ikkagi midagi ette võtta ja mitte oodata nagu suure õllekõhuga vanamees oma püksikummiga, et millal see plaksuga vastu kõhti puruks läheb.
Ärge tulge ütlema, et te pole seda varem kuulnud!!
Tegelikult avastasin selle juhuslikult.. hakkasin uurima et kui ma välise kõvaketta ostan piltide jaoks (mis on suure mahuga ja noh eks neid ole siin ka omajagu tehtud), et kui suur oleks mul mõtekas osta ja kuidas ma arvutist kõvakettale saan. No ja voilaa jumala juhuslikult on siiski võimalus teiega suhelda. Aegajalt saan ma ka tavaolukorras aga siis on arvuti no nii aeglane, et ma jään enne magama.
Magamisest rääkides, siis ma olen lõpuks ometi ka magada saanud..
Okei.. mis siis ikka. Laupäeval 10ndal jaanuaril peale tööd siis käisime tüdrukutega söömas..
Mina, Liz, Laura (keda ka lõpuks kohtasin) ja 2 Laura sõbrannat. Mõnus oli aga kuna ma sõin kõhu seal täis, siis mul tuli unekas peale ja ma kobisin mingi aeg koju.. ootasin suht pikalt oma arvet nii et koju sain 11 paiku ja keerasin kohe magama põhimõtteliselt.
Pühapäeva hommikul kell 9 võttis Robert mu peale ja me läksime Squamisisse.. teel sinna nägin siis maailmas teisel kohal olevat graniidist mäge. Mägi on jumala järsk ja hullud ikka ronivad seal. Kõrguseks on sel umbes 700 meetrit.
Kes tahab täpsemalt uurida, siis siin on link http://en.wikipedia.org/wiki/Stawamus_Chief
Käisime veel mingite pisemate mägijärvede juures, aga need olid seal jääs ja lume all. Jaa seal on lund. Oli küll sula aga noh ma saingi natuke lumes tuiata ja Robertiga lumesõda pidada.
Sõitsime veel veits ringi ja ma nägin eemalt ka liustikku. Ilm oli selline pilves (Vancouveris sadas terve see aeg) vahepeal selgines aga noh ma kujutan ette, et ilusal ilmaga oleks ikka super.
Tagasiteel tegime veel peatuse Shannoni kose juures, mis on kolmas oma kõrguselt Briti kolumbias.
Vesi langeb 335m kõrguselt ( et võrdleme nüüd meie Munamäega eks...)
Link:http://www.tourismsquamish.com/attractions/shannon-falls-provincial-park
Kahjuks tänu minu jonnivale läpakale, pole mul ühtegi pilti kosest :( Vaatasin neid arvutis mälukaardilt ja hiljem fotokas näitas et pilte pole võimalik enam näha.. niipalju siis kosest.
Robertil oli üks üritus kell 2 juba, seega me väga kaua ei saanud olla, aga joppas, et ta ikka viitsis mind viia, sest vaated on superägedad ja noh pildil pole ikka see. Üldiselt ma lihtsalt vaatasin silmad pärani nagu väikelaps uudistab maailma. Ma olen ikka supertänulik talle et ta oma tihedas elutempos nõuks võttis sõita. Ma muidugi vajutasin sellisele nupule nagu, et sinu kui kanadalase kohustus on mulle kui nn turistile näidata ümbrust, et ma ikka positiivsete emotsioonidega tagasi lähen....
Kolmapäeval käisin Vancouveri akvaariumis. Väga huvitav ja ma pean tunnistama et akvaarium tundus mulle superhea arhidekti poolt kujundatult. Ma ei ole küll akvaariumites varem käinud, aga mulle tõsiselt meeldis. Papakoid, konnad, maod, kalad, delfiinid, beluga vaal, merilõvid ja mingid teised nunnukad hülge moodi elukad kelle nime ma pean uurima, aga kes nagu täiega nautisid fotoka ees poseerimist(otter inglise keeles) Mida rohkem pildistad, seda rohkem nemad poosetavad.
Akvaarium on ka mittetulundusühing ja kogu nn tulu läheb loomade uurimiseks. Palju päästetud loomad kui neil on lootust hiljem uuesti looduses ellu jääda, lastakse tagasi loodusesse. Et kas ma ütlesin et oli huvitav??
Seega võin öelda, et mul on olnud väga põnev ja tihe graafik siin viimase nädala jooksul.
Kui teil nüüd tekkis küsimus, et kes on Robert, siis tema on mul siin üks sõber, kellega me ikka aegajalt kohtume. Lööb kaasa bändis, teeb ise muusikat eraldi, joonistab pilte, millest paneb kokku kalendri, igapäevaselt töötab tislerina ja vabal ajal ehitab ka puidust dinosauruseid. Ühesõnaga ülimalt aktiivne inimene paljude hobidega kelle kõrval mina olen andetu laiskvorst :) Aga vähemalt on minuga lõbus!! Ikka on eks??
Siin on üldse palju andekaid inimesi.. ma ei saa aru.. mängivad erinevaid muusika instrumenete, joonistavad ja ma ei tea mida veel. Täna Racheliga töö juures "joonistasime" natuke. Tuleb välja, et ma oskan ainult siili joonistada. Muud loomad nagu jänesed ja karud ja kassid koerad on jäänud lasteaia tasemele. :D
No ei ole antud noh seda andekust mulle.
Täna kui ma töö juures igavusest lehte sirvisin, siis jalutas R just poodi.. umbes et ma nagu mäletasin, et sa vist olid siin kandis tööl. Käis üle tee postkontoris. Hetkel on meil tööl jube vaikne, nagu jaanuaris ikka tavaliselt ja siis ma tulin ka 2 tundi varem koju.. mõttetu on kahel inimesel sela passida ja lihtsalt loba ajada kui rahvast ei käi.. mul on vist liiga hea südametunnistus.
Mingi hetk plaanime minna Liziga siis mööda köit liuglema mägede vahel. Zip-lining on inglise keeles. Ootame et oleks ilus ilm ja me mõlemad vabad ja siis läheme Grouse mäe otsa. Tema on seda varem teinud, mina mitte (kiirus võib ulatuda kuni 80km/h ja ühe nn liu pikkus võib olla kuni 70m.
Ahjaa, ma jätkuvalt kardan kõrgust ja kiirust aga mingi hulljulgus minu sees tahab seda teha.
Eks ma vaikselt jah panen vähem rõhku tööle ja natuke enam sellele, et mida veel enne lahkumist näha ja külastada. No Victoria ja Whistler on need mis kindlasti tuleb külastada..
Noh näiteks praegu jah minu läpakas jonnib veits, aga ma saan safe mode olukorras ikkagi netti...
ei saa raadiot ega muusikat kuulata, aga näete blogi saan ikka kirjutada - oi ma olen taibukas. :))
Ma saan muidugi aru, et see ei ole pikaajaline lahendus ja suht kiiresti tuleks ikkagi midagi ette võtta ja mitte oodata nagu suure õllekõhuga vanamees oma püksikummiga, et millal see plaksuga vastu kõhti puruks läheb.
Ärge tulge ütlema, et te pole seda varem kuulnud!!
Tegelikult avastasin selle juhuslikult.. hakkasin uurima et kui ma välise kõvaketta ostan piltide jaoks (mis on suure mahuga ja noh eks neid ole siin ka omajagu tehtud), et kui suur oleks mul mõtekas osta ja kuidas ma arvutist kõvakettale saan. No ja voilaa jumala juhuslikult on siiski võimalus teiega suhelda. Aegajalt saan ma ka tavaolukorras aga siis on arvuti no nii aeglane, et ma jään enne magama.
Magamisest rääkides, siis ma olen lõpuks ometi ka magada saanud..
Okei.. mis siis ikka. Laupäeval 10ndal jaanuaril peale tööd siis käisime tüdrukutega söömas..
Mina, Liz, Laura (keda ka lõpuks kohtasin) ja 2 Laura sõbrannat. Mõnus oli aga kuna ma sõin kõhu seal täis, siis mul tuli unekas peale ja ma kobisin mingi aeg koju.. ootasin suht pikalt oma arvet nii et koju sain 11 paiku ja keerasin kohe magama põhimõtteliselt.
Pühapäeva hommikul kell 9 võttis Robert mu peale ja me läksime Squamisisse.. teel sinna nägin siis maailmas teisel kohal olevat graniidist mäge. Mägi on jumala järsk ja hullud ikka ronivad seal. Kõrguseks on sel umbes 700 meetrit.
Kes tahab täpsemalt uurida, siis siin on link http://en.wikipedia.org/wiki/Stawamus_Chief
Käisime veel mingite pisemate mägijärvede juures, aga need olid seal jääs ja lume all. Jaa seal on lund. Oli küll sula aga noh ma saingi natuke lumes tuiata ja Robertiga lumesõda pidada.
Sõitsime veel veits ringi ja ma nägin eemalt ka liustikku. Ilm oli selline pilves (Vancouveris sadas terve see aeg) vahepeal selgines aga noh ma kujutan ette, et ilusal ilmaga oleks ikka super.
Tagasiteel tegime veel peatuse Shannoni kose juures, mis on kolmas oma kõrguselt Briti kolumbias.
Vesi langeb 335m kõrguselt ( et võrdleme nüüd meie Munamäega eks...)
Link:http://www.tourismsquamish.com/attractions/shannon-falls-provincial-park
Kahjuks tänu minu jonnivale läpakale, pole mul ühtegi pilti kosest :( Vaatasin neid arvutis mälukaardilt ja hiljem fotokas näitas et pilte pole võimalik enam näha.. niipalju siis kosest.
Robertil oli üks üritus kell 2 juba, seega me väga kaua ei saanud olla, aga joppas, et ta ikka viitsis mind viia, sest vaated on superägedad ja noh pildil pole ikka see. Üldiselt ma lihtsalt vaatasin silmad pärani nagu väikelaps uudistab maailma. Ma olen ikka supertänulik talle et ta oma tihedas elutempos nõuks võttis sõita. Ma muidugi vajutasin sellisele nupule nagu, et sinu kui kanadalase kohustus on mulle kui nn turistile näidata ümbrust, et ma ikka positiivsete emotsioonidega tagasi lähen....
Kolmapäeval käisin Vancouveri akvaariumis. Väga huvitav ja ma pean tunnistama et akvaarium tundus mulle superhea arhidekti poolt kujundatult. Ma ei ole küll akvaariumites varem käinud, aga mulle tõsiselt meeldis. Papakoid, konnad, maod, kalad, delfiinid, beluga vaal, merilõvid ja mingid teised nunnukad hülge moodi elukad kelle nime ma pean uurima, aga kes nagu täiega nautisid fotoka ees poseerimist(otter inglise keeles) Mida rohkem pildistad, seda rohkem nemad poosetavad.
Akvaarium on ka mittetulundusühing ja kogu nn tulu läheb loomade uurimiseks. Palju päästetud loomad kui neil on lootust hiljem uuesti looduses ellu jääda, lastakse tagasi loodusesse. Et kas ma ütlesin et oli huvitav??
Seega võin öelda, et mul on olnud väga põnev ja tihe graafik siin viimase nädala jooksul.
Kui teil nüüd tekkis küsimus, et kes on Robert, siis tema on mul siin üks sõber, kellega me ikka aegajalt kohtume. Lööb kaasa bändis, teeb ise muusikat eraldi, joonistab pilte, millest paneb kokku kalendri, igapäevaselt töötab tislerina ja vabal ajal ehitab ka puidust dinosauruseid. Ühesõnaga ülimalt aktiivne inimene paljude hobidega kelle kõrval mina olen andetu laiskvorst :) Aga vähemalt on minuga lõbus!! Ikka on eks??
Siin on üldse palju andekaid inimesi.. ma ei saa aru.. mängivad erinevaid muusika instrumenete, joonistavad ja ma ei tea mida veel. Täna Racheliga töö juures "joonistasime" natuke. Tuleb välja, et ma oskan ainult siili joonistada. Muud loomad nagu jänesed ja karud ja kassid koerad on jäänud lasteaia tasemele. :D
No ei ole antud noh seda andekust mulle.
Täna kui ma töö juures igavusest lehte sirvisin, siis jalutas R just poodi.. umbes et ma nagu mäletasin, et sa vist olid siin kandis tööl. Käis üle tee postkontoris. Hetkel on meil tööl jube vaikne, nagu jaanuaris ikka tavaliselt ja siis ma tulin ka 2 tundi varem koju.. mõttetu on kahel inimesel sela passida ja lihtsalt loba ajada kui rahvast ei käi.. mul on vist liiga hea südametunnistus.
Mingi hetk plaanime minna Liziga siis mööda köit liuglema mägede vahel. Zip-lining on inglise keeles. Ootame et oleks ilus ilm ja me mõlemad vabad ja siis läheme Grouse mäe otsa. Tema on seda varem teinud, mina mitte (kiirus võib ulatuda kuni 80km/h ja ühe nn liu pikkus võib olla kuni 70m.
Ahjaa, ma jätkuvalt kardan kõrgust ja kiirust aga mingi hulljulgus minu sees tahab seda teha.
Eks ma vaikselt jah panen vähem rõhku tööle ja natuke enam sellele, et mida veel enne lahkumist näha ja külastada. No Victoria ja Whistler on need mis kindlasti tuleb külastada..
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar