Täna sain ema saadetud paki kätte..
Pakis oli päris palju neid väikesi 20grammiseid sokolaade.. Kalevi ja Laima omi..
Kalevi omad on ikka palju palju paremad...
Igatahes õhtul peale tööd nägin postkastis teadet, läksin järele.. kõht oli tühi..
Tuppa astudes kiskusin paki lahti ja ühe väikese soksi kaa... ise uurisin edasi, et mis seal siis veel sees on... mõtlsein, et sellest ühest jäi väheks ja krabasin teise ka lahti.. hammustasin ja hakkasin pabereid kokku korjama... avastasin, et olin sellest esimesest vaid ühe ampsu võtnud... eht ahnepäits - vitsutasin kahte soksi korraga! Siukest nalja pole küll ammu olnud.. vist!!
Täna panin enda voodi müügikuulutuse ka üles.. tahate osta? aga kohale ma ei toimeta - ise peate järele tulema.. Ootan siis suurt tuttavate massi...
Kuu lõpus kolin Lizi juurde - seniks siis kuni lendan Vancouverist Dublini..
Dublini on plaan minna enne 25ndat märtsi aga mitte enne 15ndat ilmselt..
Märtsis siis vist teen ka natuke vähem tööd ja kui enam üüri maksma ei pea, siis saab ka ehk Whistleris ja teistes mägedes veel käia
Mina ja Liz aastavahetusel - nüüd siis teate ka kellest jutt!
Pidu oli tore... ma ei tundnud, et oleksin võõras olnud... viisin õunakooogi ja vahuveini..
Paluti nn eelrooga/snäkke või magustoitu ja vahuvein kaasa võtta...
Lizil oli suur plaan mind ikka purju joota ja üritas mind kostitajate peent tekiilat maitsma meelitada/sundida - jäin endale kindlaks ja trahviks põdes Liz ise järgmisel päeval korralikku pohmelli. Öösel me magasime mingitel headel madratsitel nn kolitoas... kõik voodiraamid, mänguasjad, ekstra mööbel jne oli seal.. Kostitajad ise ütlesid, et kui teistel on nn kolisahtel, siis neil on kolituba..No suht savi tegelt kuigi ma norisin, et kas ma vajan kiivrit seal magamiseks.. et kas seda ka seal koli hulgas leidub??!!
Tegelikult oleks olnud tarvis hoopis tõket Lizi eest, kes kukkus endale mugavat asendit otsides minu seljas rulluma.. siis sai ta sõnumi ja loomulikult pimedas kukkus telefoni valelt poolt otsima - üle minu lõpuks kukkus mu peale... ja noh eks tal oli lõpuks mugav asend ja siis tulid ka kõhutuuled valla samal ajal... ärgem unustagem, et ta oli jätkuvalt minu peal..
Tegelikult oli väga väga humoorne ja ma naersin ise ka nii et pisarad silmis.
Naljakas oli veel see, et sõnumi saatis maja perenaine... tema kukkus KA , aga trepil!!
Keegi ei olnud nüüd kohutavalt purjus õnneks, aga lõbusalt vindised olidki kõige rohkem tegelikult Summer ja Liz - kaks kukkujat sel ööl.
Paar pilti peost ja südaöisest pasundamisest tänaval:
kes on parim tantsija??
Gangnam style - liigutused tuleb võimalikult täpselt järele teha - väga moodne tehnika
Head Uut Aastat!
südaöine pasundamine tänaval
Tuba oli muidugi jumala külm ja Summeri abikaasa veel hoiatas, et me akent lahti ei teeks, et alarm hakkab tööle!! Me naersime vastu, et okei me oleme nagunii nagu sügavkülmikus, et ehk laseme veel jahedat õhku juurde??!! Pidin ka veel kommenteerima, et ma saan aru küll, et meiesugune vanem liha tulebki jahedas hoida... seisab kauem värskemana.
Järgmisel päeval läksime poole seltskonnaga kes kõik öö veetsid (kaasa arvatud lapsed) mere äärde jalutama ja siis toodi meid rongi peale (skytrain)
Koju sain 1 jaanuaril kell 5 õhtul alles... oi kui väss ma olen siiamaani, sest olen kõik päevad nüüd tööl olnud. Nüüd aga 2 vaba päeva ja ma kavatsen magada!!
Pilte Crescent rannast esimesel jaanuaril, kus oli väga väga palju inimesi jalutamas
Vot nii siis...
Pakis oli päris palju neid väikesi 20grammiseid sokolaade.. Kalevi ja Laima omi..
Kalevi omad on ikka palju palju paremad...
Igatahes õhtul peale tööd nägin postkastis teadet, läksin järele.. kõht oli tühi..
Tuppa astudes kiskusin paki lahti ja ühe väikese soksi kaa... ise uurisin edasi, et mis seal siis veel sees on... mõtlsein, et sellest ühest jäi väheks ja krabasin teise ka lahti.. hammustasin ja hakkasin pabereid kokku korjama... avastasin, et olin sellest esimesest vaid ühe ampsu võtnud... eht ahnepäits - vitsutasin kahte soksi korraga! Siukest nalja pole küll ammu olnud.. vist!!
Täna panin enda voodi müügikuulutuse ka üles.. tahate osta? aga kohale ma ei toimeta - ise peate järele tulema.. Ootan siis suurt tuttavate massi...
Kuu lõpus kolin Lizi juurde - seniks siis kuni lendan Vancouverist Dublini..
Dublini on plaan minna enne 25ndat märtsi aga mitte enne 15ndat ilmselt..
Märtsis siis vist teen ka natuke vähem tööd ja kui enam üüri maksma ei pea, siis saab ka ehk Whistleris ja teistes mägedes veel käia
Pidu oli tore... ma ei tundnud, et oleksin võõras olnud... viisin õunakooogi ja vahuveini..
Paluti nn eelrooga/snäkke või magustoitu ja vahuvein kaasa võtta...
Lizil oli suur plaan mind ikka purju joota ja üritas mind kostitajate peent tekiilat maitsma meelitada/sundida - jäin endale kindlaks ja trahviks põdes Liz ise järgmisel päeval korralikku pohmelli. Öösel me magasime mingitel headel madratsitel nn kolitoas... kõik voodiraamid, mänguasjad, ekstra mööbel jne oli seal.. Kostitajad ise ütlesid, et kui teistel on nn kolisahtel, siis neil on kolituba..No suht savi tegelt kuigi ma norisin, et kas ma vajan kiivrit seal magamiseks.. et kas seda ka seal koli hulgas leidub??!!
Tegelikult oleks olnud tarvis hoopis tõket Lizi eest, kes kukkus endale mugavat asendit otsides minu seljas rulluma.. siis sai ta sõnumi ja loomulikult pimedas kukkus telefoni valelt poolt otsima - üle minu lõpuks kukkus mu peale... ja noh eks tal oli lõpuks mugav asend ja siis tulid ka kõhutuuled valla samal ajal... ärgem unustagem, et ta oli jätkuvalt minu peal..
Tegelikult oli väga väga humoorne ja ma naersin ise ka nii et pisarad silmis.
Naljakas oli veel see, et sõnumi saatis maja perenaine... tema kukkus KA , aga trepil!!
Keegi ei olnud nüüd kohutavalt purjus õnneks, aga lõbusalt vindised olidki kõige rohkem tegelikult Summer ja Liz - kaks kukkujat sel ööl.
Paar pilti peost ja südaöisest pasundamisest tänaval:
Tuba oli muidugi jumala külm ja Summeri abikaasa veel hoiatas, et me akent lahti ei teeks, et alarm hakkab tööle!! Me naersime vastu, et okei me oleme nagunii nagu sügavkülmikus, et ehk laseme veel jahedat õhku juurde??!! Pidin ka veel kommenteerima, et ma saan aru küll, et meiesugune vanem liha tulebki jahedas hoida... seisab kauem värskemana.
Järgmisel päeval läksime poole seltskonnaga kes kõik öö veetsid (kaasa arvatud lapsed) mere äärde jalutama ja siis toodi meid rongi peale (skytrain)
Koju sain 1 jaanuaril kell 5 õhtul alles... oi kui väss ma olen siiamaani, sest olen kõik päevad nüüd tööl olnud. Nüüd aga 2 vaba päeva ja ma kavatsen magada!!
Pilte Crescent rannast esimesel jaanuaril, kus oli väga väga palju inimesi jalutamas
Vot nii siis...
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar