Nüüd tahaksin natuke muljetada kohalikust elust ja juhtumistest.
Taaskord mõned võivad olla kuulnud neist varem, aga siis võite selle osa vahele jätta :)
Kõige pealt alustaks selllega, et kuidas kuskil mingeid sõnu kasutatakse...
- Siin ei kasutata puhkuse kohta sõna holiday vaid hoopis vacation
- Kui bussiga vaja sõita siis ei kasuta väljendit, i take a bus vaid hoopis i bus ja küsimusena, et do you bus??
Anuga üks päev just rääkisime et imelikul kombel
ütleme nüüd eesti keeles ka et võtan bussi. Ei lähe bussiga ega ei
sõida bussiga ega lähe bussi peale vaid VÕTAN bussi!!
Ei ole ka hoovering tolmu imema nagu Iirmaal vaid on vacuuming...
ei ole cleaning mirrors on windexing
Kogu sõnavara tuleb ümber õppida. :)
Bussijuhid sõidavad hästi ebaühtlaselt ja sinka vonka ... et nagu milleks
sada korda rida vahetada?? Pidurdamine on kogu aeg nii järsult et ma libisen istmelt maha ja püsti seistes tuleb kümne küünega kinni hoida. Kui otse ei vaata, siis läheb ruttu süda pahaks. Ja siin kasutatakse nagu USAski blocks- tänavavahed. Et bussipeatus kust tööle lähen on 2
blocks away minu kodunt ,ehk siis 2 tänavavahet. ja downtownis (kesklinnas) on
linnasisestel bussidel peatus iga tänavavahe. Nagu tegelikult? Kui
on rahvast palju ja/või ummikud siis võtab see igaviku ning loomulikult
siis need juhid võtavad hoo üles et kohe pidurdada. Ärgem unustagem foore!!!
Seriously see on ju nagu tsirkus. Kui buss saab täis, siis on bussil ees silt. et Sorry, bus is full!
(vabandage buss on täis) Noh tore eksju. ja vahel on mõni buss nii
täis et järgmine buss paneb sellest vahepeal mööda, sest peatusi on
nii tihti. Humoristid ma ütlen. Ükspäev kahtlustati siin et laste ära
näppamist ühe lapsevanema poolt siis oli bussidel ees ekraanil silt
jooksmas AMBER ALERT; LISTEN RADIO. (et kuulake raadiot jne)
Ma siis kohe guugeldasin et mis see amber alert on :D
vot nii on lood siin.
Bussid, millega tööle lähen, lähevad kesklinnast välja, siis tahest tahtmata saan ma ka siin linna sees sõita ja selleks ajaks kui kohale jõuan olen tihti nii ära solgutatud. Vahel kui aega ja näen et
buss juba täis, ootan järgmise ära. Minu lemmikosa tööle sõites West Vancouverisse on üle silla. Vaatan merd ja mägesid ja tuju läheb heaks.
Mõnikord on need aparaadid kus piletit komposteerida katki ja mulle nii meeldib see tasuta sõit. kes ütles, et Vancouveris tasuta ühistransporti ei ole. :)
Eelmisel nädalal otsisin poolteist tundi kohta, kus printeri tahma saaks täita. Pole olemas kesklinnas. Üks oli aga seegi kinni pandud nüüdseks. Mingi hetk otsisin netikohvikut kus printida -samuti tulemuseta. Nüüd tean, et printida saab raamatukogus vajaduesl, kuna kodus tahma pole. Raamatukogu kaart on mul ka olemas. Selle saamiseks oli vaja elukoha tõendit ja tööluba ( mis on passis kinni).
Väike mõte ühest vihmasest pärastlõunast Vancouveris kui kell oli umbes 4. Sõitsin bussiga töölt koju ja kuulasin vaikselt muusikat klappidest. Jalg hakkas vägisi tatsuma ja tuju oli rõõmus... Silla peal mis ühendab Lääne Vancouverit kesklinnast oli vist mingi õnnetus, igatahes venis buss kauem kui tavaliselt...
Mingi hetk käisid mu silmad üle bussis istuvate inimeste...
Pooled kas magavad või tukuvad - oli ju ikkagi vihmane pärastlõuna.... teised vaatavad kuskile kaugusesse tühja pilguga. Mitte kellegi näos ei ole peale unisuse mitte ühtegi emotsiooni... ja kogu see pilt ajas mind lihtsalt muigama, sest ma teadsin et ma näen välja kõige rõõmsam ja
õnnelikum inimene selles bussis - vähemalt sel hetkel.
Ja mul oli hea tuju sellest!
Kohtingutel olen ka paaril käinud.. ja paar tükki on ootamas aga eks näis :)
Üldiselt ma vaikselt hakkan siin sisse elama ja noh 10 kuud on veel
jäänud kui nii võtta.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar