Meie Kariniga aga võtsime kaardipakid ja saunalinad ning natuke juua ja lihtsalt nautisime päikest ja merd ja lõbusat olemist. Hiljem liitus Anna meiega ja siis nad suutsid mu pehmeks rääkida, et me Karini juurde edasi läheksime. Seal tegime juustu ja kreekereid ja ajasime veel mingit naiste juttu. Nii ongi, et minu toiduvalmistamine jäi ära ja taaskord olen ma poole ööni üleval. Karini juurest minu koju on nüüd umbes 40 minutit jalgsi, enne me elasime 5 minuti kaugusel teineteisest.
Mulle tõepoolest meelidb, et enam vähem vahet pole kuhu suunas minema hakkad - mereni jõuad suht varsti välja.
Karini juures käies ma pidevalt lõhun seal ära midagi.. küll ma tõmban ribikardinad alla aja siis lõhkusin verandal tooli ära ja noh vahepeal taon iseennast kuskile diivani nurkade vastu ära. Ja neil on suht avar korter peaks mainima. Nüüd on juba meil huumor, et mis ma seekord ära lõhun. Viimased 2 korda olen suutnud küll nii käia, et ilma sinikateta tagasi tulen ja nende kodu on ka terveks jäänud...
Juhhei!!
Tegelikult rääkides nüüd natuke tõsisematel teemadel, siis vahepeal olid mul siin 2-3 nädalat emotsionaalselt suht rasked ajad ja mul oli tunne nagu ma ei olekski mina ise. Siin peab väga ettevaatlik olema, mis suust välja ajad ja mis nalju teed, sest isegi pisemast asjast võib keegi solvuda ja te ju teate minu karmi huumorit, mis sest, et ma halba ei mõtle. Seega minus polnud seda huumorit ja rõõmsameelsust nii palju kui tavaliselt, aga umbes nädal tagasi mulle jõudis pärale ( natuke ikka sõprade abiga ka), et ei ole mõtet keskenduda raskustele ja neist pidevalt rääkida vaid vastupidi. Mõelda tuleb head ja siis iseenesest hakkab ka aina rohkem positiivsust sinu ellu tulema.
Eks see raskus oli tingitud igatsusest sõprade järele ja loomulikult ka sellest, et kas mul on ikka piisavalt töötunde, et üür maksta jne.
Raskused ja probleemid tulevad teadmatusest võõras ühiskonnas, et kuidas siin on kombeks.
Nüüd aga olen püüdnud aina enam iseend uuesti leida ja pärast seda, mis te arvate mis juhtus?! Kuigi mul oli sel nädalal graafikus algselt umbes 16 tundi siis selle nädala jooksul on mul pakutud lisatunde kolmele päevale juba.!! taaskord koht kus kirjutada Juhhei!! Mõtlesin enda jaoks läbi, et tegelikult olen ma ju õnnelik inimene ja mul on võimalus kogeda nii palju uut ja teostada oma unistused ja minus on tagasi see põnevus ja ärevus selle maa ja ümbruse suhtes.
Samas on minus nii palju lapsemeelsust alles, et ma jätkuvalt tööl teen aeg ajalt oma imelikke nalju, ka iseenda kulul ja kui tuju hea siis võin keksida - loomulikult mitte klientide silme all... vist :)
Ma olen ülimalt tänulik oma perele, sõpradele ja endistele töökaaslastele Eestis, kes te olete olnud mulle toeks ja kelle peale ma mõtlen ikka väga tihti. Teiega koos oldud lõbusatele aegadele ja ma olen tõesti väga väga tänulik ja õnnelik, et ma olen saanud olla teie seltskonnas mina ise.
Lavja
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar