Laupäeval tegin endale väikese preemia päeva.
Töötasin koos Jiminga, sain tema autoga hommikul tööle ja õhtul tagasi kesklinna, kus me Liziga pidima kohtuma, aga kuna Lizil läks vähe kauem, tegime teel peatuse ja sõime väidetavalt kohaliku parimat jäätist ja vahvel tehakse seal lausa kohapeal. Väga mõnus oli sõita tema kabrioletis, limpsida jäätist ja lasta tuulel ja päikesel oma juukseid sasida. Ma oleks võinud kohe palju kauem nii ringi lasta. Siis läksime Liziga sööma ja tegime oma palgapäeva mõnusa olemise.
No ja jutt läks taaskord Iirimaa peale. Üleüldse Inglismaa ja Sotimaa peale ka. Teda väga sümpatiseerivad need ja ta ütleb, et tal on tunne, et kui ta peaks sinna kanti puhkusele minema, siis ta tagasi ei tule. Mina saan muidugi aru miks, tahes tahtmata on mulle Iirimaa alati kui teine kodu olnud ja ilmselt ka jääb selleks. Sellepärast on meil temaga jube hea vahutada sel teemal.
Vahepeale kerge teemaväine kommentaar, et mis mõttes on 28ndal korrusel koiliblikad???!!!
Küll ajan ma neid vannitoas taga, nüüd on mul magamistoas...see ei ole normaalne ju või mis. Pealegi ei ole ju tegemist vana majaga, kus võib kopitust olla?? oeh teatud asjadega ei ole mõtet oma pead vaevata vist.
Nojah täna hommikul olin ma muidugi veits unine aga pidin täna põhimõtteliselt üksi tööl olema ja no esimesed 2,5 tundi ei olnud mitte minutitki hingetõmbepausi. Ma poleks isegi saanud kellelegi helistada, et mul oleks abi vaja. Mõnus ja hullumeelne. :) Siis tuli härra omanik Upane poodi ja kohe kadus rahvas ära või tahetati asju vahetada. Nagu normaalne??!!
Õhtul jäin bussist maha ja ma ei viitsinud 15minti uut bussi oodata, mõtlesin, et jalutan edasi paar peatust, et sealt lähen teisi busse veel. Noh jäin seal ka ühest maha ja siis otsustasin jala kojutuleku kasuks. Ei tulnudki väga kaua - 45 minutit umbes võtab aega..
No on liblikas - käib pinda mulle siin tiirutades.....
Okei kinni püüdsin ja saatsin aknast välja selle tegelase.
hmmm kuhu mul see mõte nüüd jäigi..
AA unustasin mainida, et reedel ostsin alega uued jalanõud ja laupäeva hommikul panin jalga... selle aasta esimesed villid tulid koos kingadega. Õnneks võtsin teised jalanõud kaasa igaks juhuks, aga valus on ikka käia. Päka all ja külgede peal. Nii, et jätkuvalt tuleb vanade kingadega praegu käia.
Kuidas on võimalik, et poes tunduvad nii mugavad ja pehmed ja tänaval on 100 meetriga juba villid?? Pähh.
No aga mõned pildid ka siis silmailuks, kes facebookis näinud pole.
.
Töötasin koos Jiminga, sain tema autoga hommikul tööle ja õhtul tagasi kesklinna, kus me Liziga pidima kohtuma, aga kuna Lizil läks vähe kauem, tegime teel peatuse ja sõime väidetavalt kohaliku parimat jäätist ja vahvel tehakse seal lausa kohapeal. Väga mõnus oli sõita tema kabrioletis, limpsida jäätist ja lasta tuulel ja päikesel oma juukseid sasida. Ma oleks võinud kohe palju kauem nii ringi lasta. Siis läksime Liziga sööma ja tegime oma palgapäeva mõnusa olemise.
No ja jutt läks taaskord Iirimaa peale. Üleüldse Inglismaa ja Sotimaa peale ka. Teda väga sümpatiseerivad need ja ta ütleb, et tal on tunne, et kui ta peaks sinna kanti puhkusele minema, siis ta tagasi ei tule. Mina saan muidugi aru miks, tahes tahtmata on mulle Iirimaa alati kui teine kodu olnud ja ilmselt ka jääb selleks. Sellepärast on meil temaga jube hea vahutada sel teemal.
Vahepeale kerge teemaväine kommentaar, et mis mõttes on 28ndal korrusel koiliblikad???!!!
Küll ajan ma neid vannitoas taga, nüüd on mul magamistoas...see ei ole normaalne ju või mis. Pealegi ei ole ju tegemist vana majaga, kus võib kopitust olla?? oeh teatud asjadega ei ole mõtet oma pead vaevata vist.
Nojah täna hommikul olin ma muidugi veits unine aga pidin täna põhimõtteliselt üksi tööl olema ja no esimesed 2,5 tundi ei olnud mitte minutitki hingetõmbepausi. Ma poleks isegi saanud kellelegi helistada, et mul oleks abi vaja. Mõnus ja hullumeelne. :) Siis tuli härra omanik Upane poodi ja kohe kadus rahvas ära või tahetati asju vahetada. Nagu normaalne??!!
Õhtul jäin bussist maha ja ma ei viitsinud 15minti uut bussi oodata, mõtlesin, et jalutan edasi paar peatust, et sealt lähen teisi busse veel. Noh jäin seal ka ühest maha ja siis otsustasin jala kojutuleku kasuks. Ei tulnudki väga kaua - 45 minutit umbes võtab aega..
No on liblikas - käib pinda mulle siin tiirutades.....
Okei kinni püüdsin ja saatsin aknast välja selle tegelase.
hmmm kuhu mul see mõte nüüd jäigi..
AA unustasin mainida, et reedel ostsin alega uued jalanõud ja laupäeva hommikul panin jalga... selle aasta esimesed villid tulid koos kingadega. Õnneks võtsin teised jalanõud kaasa igaks juhuks, aga valus on ikka käia. Päka all ja külgede peal. Nii, et jätkuvalt tuleb vanade kingadega praegu käia.
Kuidas on võimalik, et poes tunduvad nii mugavad ja pehmed ja tänaval on 100 meetriga juba villid?? Pähh.
No aga mõned pildid ka siis silmailuks, kes facebookis näinud pole.
Aga nüüd ma lähen taaskord magama, sest teie hakkate seal kõik ärkama...
Tundke rõõmu pisikestest asjadest!
.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar