reede, 12. detsember 2014

Tolerantsed kanadalased, umbes 45 minutit hilinevad bussid ja Lizi ülbe kassipreili

Täna ootasin umbes 20 minutit bussi peale tööd... tavaliselt saadan sõnumi, et siis saab teada millal buss tuleb.. täna pidi 4 minuti jooksul tulema.. ei tulnud 20 minuti jooksul isegi.. sel ajal sõidab see buss umbes iga 10 minuti tagant kui on graafikus..
Algselt pidi buss tulem 18.25.. saabus umbes 18.45.. ja juht ütles, et kuna on 40 minutit graafikus maas, siis pöörab järgmises tänavas otsa ringi ja läheb tagasi ega sõidagi kesklinna... vot kus lugu...
No kõndisin paar peatust edasi, et ehk sealt mõni teine buss tuleb... vaatasin et ei paista ja tulin jala koju. Kesklinna jõudsin bussidega samal ajal.. Ma oleks ikka väga külmunud olnud veel 25 minutit oodates...
Kanadalased on väga tolerantsed ja sallivad üldiselt..
Samasugused situatsioonid kuskil mujal või Eestis... ma vaatakasin väga imelikult ja hoiaksin eemale.
Eks ma hoian praegu ka eestlaslikult eemale.
Paar päeva tagasi oli siis peale tööd bussis kodu poole sõites selline intsident..
Vihma kallas nagu oavarrest ja bussi tagaosas istus üks noorem tütarlaps.. umbes 20 või ka noorem..
Alguses ma ei pannud tähelegi aga mingil hetkel sain aru, et tüdruk nuuksub... vaatas midagi oma telefonis ja aegajalt nuuksus.
Noh mina muidugi ignoreerin nagu eht eestlane ja mõtlen omi mõtteid edasi.
Olen saanud vaid paar peatust sõita kui üks noormees tuleb ja ütleb tütarlapsele:
Sul on täna kehv päev ja sul pole isegi vihmavarju.. näe võta minu oma ja usu, asjad lähevad paremaks. Teate minu kivikülm süda sulas ja ma mõtlesin, et ma ei tuleks sellise asja pealegi vist... me oleme nii harjunud mööda vaatama ja ignoreerima ja mitte oma nina toppima.
Kanadas on heategevus väga populaarne - jah mõne koha peal ehk isegi liiga, aga samas minusuguse jaoks on see tegelikult silmaringi arendav.
Umbes kuu aega tagasi Oscar tuli koju läbimärjana... sest väljas sadas jälle padukat ja ta andis oma vihmavarju tänaval kerjusele, et tema vajab seda rohkem.
ma olen korra andnud ühel külmal päeval ühele meesterahvalt paar dollarit, ta seisab poe uksel ja avab inimestele ukse. Nii enamus päevi. Tavaliselt ma ei armasta raha anda, aga sel päeval ma tundisn, et paljud neist magavad tänaval, teevad oma kanepit, aga vahel tass sooja kohvi sellise ilmaga on vajalik. Kui ta ka kulutas selle kanepi peale ja sai oma kontidesse sooja, siis olgu peale.

Lõpetan täna siis Lizi kassipreili teemal.
Tal on 2 kassi, õde ja vend. Poiss on normaalne, aga see plika.. no see on selline ülbik :)
Enamus päevadel see plikuska käib just enne Lizi koju saabumist hädal ja ei kraabi peale. Hais on võigas! Ta kraabib peale pissile, aga mitte kakale. Kui juhtud saabuma enne tema hädal käimist, siis on selge, et esimese viie minuti jooksul saad oma haisudoosi kätte. Eelmine kord kui külas käisin oli just see viimane situatsioon... Me polnud jõudnud veel jopesidki maha võtta kui kass pani meist mööda hädale. Ma julgesin natuke siis riielda kassiga (väga karmilt ei julenud - äkki Liz annab mulle üle küüru). Noomisin, et mis teema see on nii käituda külaliste saabudes ja siis veel tulla kakase tagumikuga minu kõrvale..
Kass hakkas selle peale tagumikku pesema :))
Natuke solvunud vist oli mu peale, sest pai norima ei tulnud.
Tea kas see on kassi kättemaks selle eest, et päev otsa üksi peab olema??!!

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar